Näitus
Pärast Jean Monnet’ surma asus Euroopa Parlamendi president Emilio Colombo ette valmistama Houjarray maja ostu, käsitades seda maja osana eurooplaste ühisest ajaloo- ja kultuuripärandist. Veidi enne surma avaldas Monnet lähedastele soovi, et ta maja avataks noortele. Parlament võttis selle soovi teostamist tõsiselt ning tegi majast paiga, kus kogu Euroopa saab teadmisi ammutada, kogemusi vahetada ja arutelusid pidada. Monnet’ pärijate ja parlamendi vaheline müügileping allkirjastati 7. detsembril 1982.
Euroopa Parlamendi jaoks on tähtis säilitada Euroopa ajaloolist pärandit ja pidada au sees Jean Monnet’ kui ühendatud Euroopa ühe teerajaja mälestust. Eesmärk on seda sümboolset, Euroopa vaimust kantud kohta tutvustada ja elavana hoida. Pärast maja renoveerimist otsustati, et sellest saab Euroopa ühendamise teemaline kohtumis-, arutelu- ja õppekeskus. Mitte ainult Euroopa Parlament ei olnud huvitatud Jean Monnet’ pärandi säilitamisest: tema vanad sõbrad asutasid Pariisis Jean Monnet’ sõprade ühingu (Association des Amis de Jean Monnet), mille eesmärk on hoida au sees Monnet’d, tema tööd ja õpetusi.
Jean Monnet’ majast sai muuseum, mis on pühendatud selle endise omaniku elule ja Euroopa Ühenduse toimimisele, ning selle avamisel 1987. aastal olid kohal ka Euroopa Parlamendi endised presidendid Pierre Pflimlin ja Simone Veil. Aasta 1988, Monnet’ 100. sünniaasta, kuulutati Jean Monnet’ Euroopa aastaks. Tema tuhk viidi Prantsusmaa presidendi François Mitterrandi ettepanekul Pariisi Panteoni. 1990. aastal kirjutasid Association des Amis de Jean Monnet ja Euroopa Parlament alla lepingule, milles parlamendi Pariisi infobüroo annab Jean Monnet’ maja haldamise üle ühingule.
